Mis on tööstuslik purustaja?
Tööstuslikud purustajad on kasulikud masinad tahkete olme- ja tööstusjäätmete mahu vähendamiseks. Purustitel on taaskasutusettevõtetes oluline roll, kuna nad suudavad töödelda erinevaid jäätmematerjale nagu vanaraud, alumiinium, vask, messing, aga ka materjale nagu plastik, paber, puit, rehvid ja toidujäätmed.
Tänu oma mitmekülgsusele on tööstuslikud purustajad olulised masinad taaskasutuskeskustes, prügilates, autode lammutamisel ning kõigis jäätmekäitluse ja ringlussevõtu valdkonnas töötavates üksustes.
Tööstuslike purustajate klassifikatsioon
Nende seadmete mitmekülgsus sõltub erinevatest komponentidest, millest need koosnevad, ja olenevalt struktuurist on need komponendid seotud teatud materjalide töötlemisega.
Lõppkasutuse põhjal purustaja valimisel tuleb arvestada nelja peamise teguriga:
töödeldava materjali laad;
töödeldava materjali kogus;
Vajaliku materjali suurus pärast purustamist;
Võõrkeha olemasolu (ei pea purustama);
Purusti struktuur.

Purustatava materjali iseloom võimaldab purustajaid kasutuse järgi jagada. Masinal, mis peab plasti purustama, on erinevalt puidu purustamiseks mõeldud purustajast struktuur, mis on seotud näiteks purustamiseks vajalike võllide ja labade suuruse, arvu ja terade arvuga. Iga masina võimalused sõltuvad purustatava materjali omadustest.
Tänu erinevate komponentide kohandamise võimalusele on võimalik valmistada tööstuslikke purustajaid peaaegu kõikidele tehismaterjalidele. Olemas on purustajad, mis on mõeldud plasti ja kummi, rehvide, kõigi majapidamis- ja tööstuselektroonikajäätmete, paberi, papi, puidu ja suurjäätmete, toidujäätmete ja kõigi spetsiaalsete tööstuslike ainete, nagu õli, haiglajäätmed, metallid ja tekstiil, purustamiseks. Filtrijäätmed.
Töödeldava materjali hulk võib mõjutada kasutatava tööstusliku purustaja tüübi valikut. Väikeste koguste puhul kaaluge purustaja käsitsi laadimist, kui punker seda võimaldab. Vajadusel saab kasutada platvormi, mis võimaldab operaatoril masinat sobivamast kohast ohutult laadida. Suuremate mahtude puhul saab kasutada automaatseid laadimissüsteeme nagu konveierilindid, kallurautod või vajadusel polüpilaadurid või mehaanilised labidad.
Teine oluline tegur masina valikul on pärast töötlemist vajamineva materjali suurus. Kui teil on vaja lihtsalt materjali mahtu vähendada, on teie parim valik kahevõlliline purustaja (tuntud ka kui kaksirootor), mis saab hakkama väga sitkete materjalidega ja millel on suur võimsus.
Teisest küljest, kui on vaja kindlaksmääratud mõõtmeid, on ühevõlliline hakkija sobiv purustaja (tuntud ka kui ühe rootori või veski), mis võib saada kalibreeritud mõõtmed tänu paigaldatud sõelale. Masinast võivad välja tulla ainult materjalid, mille suurus sobib materjalide läbipääsuks ruudustikus. Ühevõlliliste purustajate alternatiiviks on neljavõllilised purustajad, millele saab soovi korral paigaldada ka võre. Viimane lahendus sobib paremini vastupidavatele materjalidele, mida tuleb töödelda kontrollitud väljundsuurusega, näiteks elektroonikaromud, rehvid ja erimaterjalid.
Veel üks tegur, mis võib määrata purustaja tüübi valiku, on võõrkehade olemasolu, millel võib olenevalt kasutatavast purustaja tüübist olla erinev mõju. Kahe- ja neljavõllilistes purustajates võib purustamatute esemete olemasolu põhjustada tera purunemist, mille tulemuseks on pikk seisakuaeg ja kulukad parandused. Seevastu ühevõllilistes purustajates võivad kahjustused piirduda mõne tööriistaga, mida saab lühikese ajaga ja väikese kuluga välja vahetada.
Tööstusliku purustaja struktuur, eriti selle moodustavate puude arv, võib täita purustaja edasiste elementide sorteerimise funktsiooni. Sõltuvalt terahoidiku võllide arvust saab eristada ühevõllilisi, kahevõllilisi ja neljavõllilisi purustajaid.
Tööstuslikul ühevõllilisel purustajal on tugev struktuur ja seda saab kohandada vastavalt kasutusvajadustele. Masina kohandamine hõlmab tavaliselt purusti võllile paigaldatud labade suurust, kinnitusvõre suurust ja rootori pöörlemiskiirust. Tera suuruse määrab materjali tüüp, mida purustaja käsitleb. Kohandamise võimalus ja vastupidav konstruktsioon tagavad masina maksimaalse tootmisvõimsuse ja pikaajalise vastupidavuse.
Kahevõllilise struktuuriga purustajad on loodud sekkuma suurjäätmetesse, mille lõppeesmärk on esialgset mahtu drastiliselt vähendada. Võrreldes eelpool mainitud mudelitega on kahevõllilisel purustajal kahe teraga süsteem, mis on võimeline pöörlema vastupidiselt, mis hõlbustab materjali enda hävimist. Lõpuks on neljavõllilised purustajad purustajate kategooria uusim põlvkond. See viimane tööstusliku purustaja tüüp koosneb neljast võllist, mis on varustatud materjali purustamiseks terasest teradega, topeltvõllid teevad seda kõige tõhusamal viisil, kuid veenduge, et valite väljundmaterjali suuruse, näiteks ühe võlli.
Purustusprotsessi etapid

Eelpurustamine
See koosneb esmastest purustamistoimingutest, kottide purustamiseks ja jäätmete homogeniseerimiseks, ning purustatud materjali esmasest edasilükkamisest. Töödeldud jäätmed visatakse maapinnale kogumiskasti, kust need seejärel biotunnelisse biostabiliseerimiseks saadetakse.

Sõelumine
See viiakse läbi kaheksanurkse pöörleva sõela või ketassõelaga ja eraldab materjali kaheks vooluks: sõela alumine fraktsioon - RBD (sisaldab peamiselt orgaanilist materjali) ja sõela ülemine fraktsioon - FSC (sisaldab peamiselt kuiva materjali). Sõelafraktsioon saadetakse järgnevatesse metallide eraldamise ja pallimise etappidesse ning seejärel viiakse RDF-i tootmistehasesse. Alussõel on ette nähtud prügilasse ladestamiseks või osaliselt järgnevaks sekundaarseks laagerdumiseks, mille realiseerimine ei ole kohustuslik.

Pallimine
Metallfraktsioonidest puhastatud ülisuured sõelud (FSC), mis tavaliselt saadetakse lahtiselt pöördtrummelahju tootmisettevõttesse, saab pallimise ja kiletamise teel pallidesse pakkida. Pressides konditsioneeritakse materjal traadiga seotud pallides ja seejärel kaitseb kilemasin palle plastikkilega.

Metallide eraldamine
Metallfraktsioonide eraldamine pöördsõelalt väljuval sõela voos. Püsimagnetiga kinni püütud mustmetallid ja pöörisvooluseparaatoriga (ECS) kogutud värvilised metallid saadetakse seejärel taaskasutusse.

